Viljapuu-bakterpõletik: mida peab aednik teadma?

Kui oled kunagi näinud õunapuud, mille noored võrsed on kevadel äkki mustaks tõmbunud, nagu oleks keegi neid tulega kõrvetanud, siis tasub sellest haigusest teada. Viljapuu-bakterpõletik on üks ohtlikumaid viljapuuhaigusi ja Eesti teeb palju, et see meie aedadesse ei jõuaks. Panime kokku vastused küsimustele, mida aednikud meilt kõige sagedamini küsivad.

Mis haigus see on?

Viljapuu-bakterpõletikku põhjustab bakter Erwinia amylovora. See ründab roosõieliste puid ja põõsaid ning liigub õitest edasi võrsetesse, okstesse ja lõpuks tüvesse. Halvemal juhul hukkub kogu taim. Bakter talvitub koorehaavandite servades ja kevadel, kui ilmad lähevad soojaks ja niiskeks, hakkab uuesti paljunema.

Kuidas ma seda oma aias ära tunnen?

Haige taim näeb välja nagu kõrbenud. Jälgi eriti kevadel ja suve alguses neid märke:

• õied tõmbuvad pruuniks või mustaks ja närbuvad;
• noored võrsed tumenevad ja kuivavad, tipp kõverdub konksuna alla nagu karjusekepp;
• pruunid või mustad lehed jäävad oksa külge rippuma;
• oksale või tüvele tekivad koorehaavandid;
• niiske ilmaga võib haigetest kohtadest immitseda piimvalget kleepjat vedelikku.

Sarnased tunnused võivad tulla ka külmakahjustusest või mõnest teisest haigusest. Seepärast ära tee kiirustades järeldusi ja ära hakka puud kohe saagima.

Kas minu õunapuu on ohus?

Kõige rohkem kannatavad õuna- ja pirnipuud, aga haigus ei piirdu viljaaiaga. Ohus on ka paljud hekitaimed ja ilupõõsad: viirpuu, tuhkpuu, tuliastel, pihlakas, toompihlakas, ebaküdoonia ja küdoonia. Lisaks kuuluvad peremeestaimede hulka mispel, villpööris ja Davidi fotiinia.

Kuidas haigus aeda jõuab?

Kõige sagedamini tuleb see koos nakatunud istikuga. Taim võib poes või postipakis välja näha täiesti terve, sest nakkus võib olla varjatud. Aias levib bakter edasi õitel käivate mesilaste ja teiste putukatega, vihma- ja kastmisveega ning lõikeriistadega, millega on enne lõigatud haiget puud.

Miks on Eestis rangemad reeglid kui mujal?

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes Euroopa Liidu kaitstav piirkond. See tähendab, et haigus ei ole siin levinud ja me tahame, et see nii ka jääks. Seepärast kehtivad nende taimede Eestisse toomisel ja müümisel lisanõuded, mis on karmimad kui paljudes teistes riikides.

Mida vaadata, kui ostan õunapuu istikut?

Küsi taimepassi. See on väike silt või kleebis taime küljes. Õunapuul, pirnipuul, viirpuul, pihlakal ja teistel ülal nimetatud taimedel peab taimepassil olema märge PZ ERWIAM või PZ Erwinia amylovora. PZ tähendab kaitstavat piirkonda.

Märge peab olema taimepassil endal, mitte ainult arvel või saatelehel. Kui see puudub, ei vasta taim Eesti nõuetele ja seda ei tohi siin müüa ega istutada. Nõue kehtib igal pool: puukoolis, aianduskeskuses, laadal ja e-poes.

Kas võin õunapuu ise välismaa e-poest tellida?

Ole ettevaatlik. Eestisse võib neid taimi tuua ainult piirkondadest, mis on samuti haigusest vabaks tunnistatud, ja taimega peab kaasas olema õige märkega taimepass. Paljud välismaa e-poed seda ei taga. Väljastpoolt Euroopa Liitu tellides kehtivad veel lisanõuded ja paljude taimede import on hoopis keelatud. Kindlam on osta istik kohalikust puukoolist, kus taimepassi saab oma silmaga üle vaadata.

Mida teha, kui kahtlustan, et puu on haige?

• Ära liiguta ega lõika taime enne, kui oled nõu küsinud.
• Ära lõika samade kääridega terveid taimi.
• Pane kirja, mis taim see on ja kust ning millal selle ostsid.
• Võta ühendust Põllumajandus- ja Toiduametiga ja kirjelda, mida näed.

Ära hävita ega saada taime ise tagasi. Amet ütleb, mida edasi teha.

Lühidalt

Osta õunapuud, pirnipuud ja hekitaimed usaldusväärsest kohast, vaata taimepassilt järele märge PZ ERWIAM ja hoia kevadel silm peal kõrbenud välimusega võrsetel. Nii aitad hoida terveks oma aia ja ka naabrite omad.

Foto ja info: Põllumajandus- ja Toiduamet