Tomat
Oma aia tomat maitseb alati paremini kui poe tomat. Miks? Poes müügil olevad tootjatele mõeldud sordid on aretatud transpordikindlaks. Keegi meist ju ei taha osta augulist ja juba ketšupi laadset pehmet vilja. Väikeaiapidaja sordid seevastu on pehmema koorega. Ja ka maitse on väikeaiapidajale mõeldud sordil parem, kuigi nüüd on ka profisortide aretus jõudnud maitse lisamiseni.
Suures plaanis ei ole vahet kus tomat kasvab, oluline on see mis talle toiduks pakutakse. Kindlasti ei tohi kasvatamisel kasutada liialt palju kanasõnnikut/graanulit või muud lämmastikurikast väetist. Me ju ei taha süüa lehemassi, vaid ikka vilju. Viljade saamiseks on olulised fosfor ja kaalium. Näiteks palju kiidetud suvelilleväetis Terraflex-T sobib ideaalselt tomati väetamiseks. Mineraalväetiseid ei maksa karta, kui kasutate neid lubatud normi piires. Meie ju ka ise tarbime erinevaid toitaineid ja toidulisandeid. Taimel samad vajadused.
Tomati külvamisel arvesta, et ca 45päevaga külvist saad sellise mõnusa paraja kõrgusega ca 25-30cm taime. See muidugi oleneb sordist ka, aga suures plaanis nii on. Tomat ei karda nii palju külma kui kurk. Kui kasvuhoonesse istutatud taimel on jahe, siis lähevad lehed veidi sinakaks, aga see ei tee taimele suurt midagi. Istutamisel pane taim nii sügavale maasse kui võimalik või istuta pikali. Kogu see vars mis jääb maa sisse kasvatab endale juured ja seda tugevam on taim.
Kasvatamisel ole julge ja eemalda tomati lehti nii et valmivad kobarad näeksid päikest ja kindlasti eemalda noored kasvud mis tulevad lehekaenlast.
Oluline on jälgida kuumade ilmadega kasvuhoone temperatuuri kui tomat õitseb. Liigne kuumus teeb õitele liiga ja viljad ei arene. Siin aitab näiteks kasvuhoone katmine väljastpoolt kas varjutuskangaga või lihtsalt kattelooriaga. Kõik sumisevad mummud on tomatile tolmeldamisel abiks.
Kuvatakse 31–60 tulemust 95-st
